Colt: väike, aga tubli linnaauto Mitsubishilt
Lisas Margus Pipar 18. aprill 2007 - 17:55. ::
Mitsubishi Colt 1,3 1992
http://www.autoleht.ee/node/426
30000 krooni eest on väikeautode valik lai. Mitsubishi Colt ning selle nelja- või viieukseline vend Lancer ei kuulu just eestlase lemmikute hulka, kuid ainult seepärast autot ostunimekirjast maha tõmmata ei maksa.
Pruugitud soodsat ja väikest sõiduvahendit otsides eelistatakse enamasti levinud Euroopa marke, kartes, et Jaapani autode varuosad on väga kallid. Mitsubishi kohta kehtib see eriti. 1992.–1996. aastani valmistatud Lancer/Colt tõestab vastupidist: B-osi on saada laias valikus ja hindu võib vabalt võrrelda Volkswageni, Opeli või Fordi omadega.
Teine eelarvamus räägib, et Jaapani autod meie kliimasse ei sobi ning roostelembus viib neilt eluvaimu kärmelt seest. Mingil määral on see kahtlemata tõsi, kuid Colti roostekindlus on Euroopa konkurentidega vähemalt samal tasemel.
Kere 6
Kena kujustus, odavavõitu sisu
Eelkäijaga võrreldes sai selle põlvkonna auto kere tunduvalt ümaram-voolujoonelisem ja kaasaegsem, kuid praegu ei pane seda tänavapildis mõistagi enam keegi tähele. Ruumi on nii Lanceris kui Coltis enam-vähem mõistlikult neljale, kuid Colti tagaistmele ronida on paras vaev. Samuti jääb selle vaid 240liitrisest pakiruumist sageli vajaka. Kui reisijaid pole, saab tagaistmete seljatoed suhtes 50/50 maha keerata.
Üldiselt ergonoomilise ja mugava sõitjateruumi suurimaks miinuseks on kõrge müratase. Nii rehvi-, mootori- (kiirendamisel) kui tuulemüra kostavad Colti valjult sisse nagu uuena odavasse väikeautosse ikka. GLi-varustustase on napp, kuid laialt levinud GLX-il on olemas nii kesklukk kui ka elektrilised aknad-peeglid.
Kuigi korrosiooni eest üsna hästi kaitstud, on auto juba soliidses eas ning tiivakoopaääred, aknaservad jne võivad olla tõsiselt roostes. Samas leiab ka autosid (tõenäoliselt on need Eestis lühemat aega viibinud), mille kere seisukorrale pole vähimatki ette heita.
Kui näiteks Euroopas kokku pandud algusaastate Mitsubishi Carismal on erinevad elektrisüsteemi vead väga levinud, siis kuigi vanuselt eakam, on kõnealune Lancer/Colt ses suhtes oluliselt kindlam. Tüüpveana saab välja tuua küll elektriakende raske liikumise, kuid siin on süüdi kulunud plastpuksid ja tross, mille vähegi ettevõtlikum autoomanik lihtsasti uksepolstreid lahti võttes ise remondib. Pikapeale võib väsida ka kojameeste hoovastik ja -mootor.
Mootor 8
Väga hea 1,6liitrine
Colti/Lanceri baasmootoriks on 12 klapiga 1,3liitrine, sellele järgnevad 16klapilised 1,6- ning GTI-märgiga autodel 1,8liitrine. Esimene on linnas küll ergas, kuid maanteel möödasõitudeks või täislastis autole liiga nõrk. Teine on tunduvalt parem valik: arendab kubatuuri kohta tublid 83 kilovatti ning sõidutab Colti sajakilomeetrise tunnikiiruseni 9,8 sekundiga. Seejuures on 1,3- ja 1,6liitrise kütusekulu vahe praktiliselt olematu.
GTI on mõistagi veel kiirem ning jätab oma 7,6sekundilise 0–100 km/h ajaga selja taha näiteks 16klapilise Opel Calibra ning on täpselt võrdne 2,8liitrise Volkswagen Golf
VR6-ga. Selle põlve Lanceri põhjale ehitati ka esimesed ralliseeria EVO-d (eelkäijaks Galant VR4), mis võimsa kaheliitrise turbomootori ja nelikveoga pakuvad konkurentsi Subaru Imprezale, kuid on kahjuks väga haruldased. Kaheliitrist diiselmootorit tehti nii turboga kui ilma, reaalne on leida vabalthingavat 50kilovatist.
Mootorid on töökindlad, eriti kiidetakse 1,6liitrist. Vead on enamasti põhjustatud suurtest läbisõitudest. Nõrgaks kohaks on süütejagaja, kuid õnneks ei pea seda enam kallihinnalise komplektina vahetama, saab ka eraldi detailidena. Eelmisest mudelist selgelt kindlamad on starter ja generaator. Sedavõrd vanal autol pole sugugi harulduseks ragisevad veovõllid (1,6liitrise mootori korral u 1000 kr/tk) või libisev sidur (u 1400 kr täiskomplekt).
Lancerile pakuti viiekäigulist manuaal- ja neljakäigulist automaatkäigukasti. Automaate liigub vähe ja manuaal on muidu tugeva auto üheks tõsisemaks murekohaks. Undamine sõidu ajal või ragisedes ja raskelt lülituvad käigud on põhjustatud kulumisest. Kuigi kõige levinumad on suhteliselt odavate sünkronisaatorite vead, tuleb nendegi vahetamisel arvestada nii 5000 krooni suuruse väljaminekuga. Tööd on sellega lihtsalt palju.
Veermik 6
Sõidumugavus võiks parem olla
Vedrustus läbis selle mudeli tarbeks tõsise uuendus¬kuuri: ees on ikka tavaline ühe alaõõtshoovaga MacPherson, kuid taga võeti kasutusele kaasaegsem mitmikhooblahendus. Erandina jäi suurema koorma kandmiseks mõeldud universaalile alles sillatala ja sõltuv vedrustus.
Lanceri/Colti sõidumugavus pole just meie teedele parim: kui siledatel teedel jookseb jäigapoolne auto kindlalt ja turvaliselt, siis aukudes raputab seda enam. Juhitavus on siiski kindel, kurvides läheb Colt heale esiveolisele omaselt turvaliselt alajuhitavaks. Rool on kerge ja täpne, linnasõitu hõlbustab ka hea nähtavus igas suunas.
Veermiku vastupidavus on tubli. Enam tuleb vahetada stabilisaatorvarda pukse, harvem rooliotsi, õõtshoova pukse või hoobasid endid. Originaalvaruosad on Mitsubishile enamasti kallid, kuid selles hinnaklassis autol pole enam patt B-juppe eelistada. Nende hinnad soovimiseks palju ruumi ei jäta. Näiteks maksavad roolivarda otsad u 120 krooni, stabilisaatori tugivardad taga 200 krooni, erinevad puksid samuti paarsada krooni, vedrud 500 krooni ringis ja amortisaatorid 700-1000 krooni.
Pidurid vajavad aeg-ajalt samuti hooldust: veaaltimad on vajaliku efektiivsuse kaotanud tagumised trumlid (sageli aitab vaid lahtivõtmine, puhastamine ja reguleerimine), kuid roostes võivad olla ka kettad ning takerduda käsipidur. Kahjuks puudub sageli ABS.
Hinnad 8
Korralikku autot soodne pidada
Kuulutuslehtede-portaalide andmeil on viienda põlve Lancereid müügis umbes viisteist, Colte viis, diiselmootoriga autosid paar-kolm. 1,3- ja 1,6liitriseid mootoreid on pooleks. Hinnad jäävad sõltuvalt auto seisukorrast 15 000 ja
35 000 krooni vahele. GTI-d või nelikveolised mudelid satuvad müüki väga harva.
Väikest Mitsubishit võib kindlasti soovitada kui töökindlat ja vähenõudlikku autot. Kuid seda juhul, kui tegu on mõistliku läbisõiduga ja hästi hoitud autoga. Ostma suundudes leiab palju ka käest lastud eksemplare, ent proovisõidul ja üldise kulumise järgi on neist küllalt lihtne hoiduda. Spetsialistide kontroll ei tee mõistagi kunagi paha.
Hooldusvälp on 15 000 kilomeetrit, 30 000 km tagant vahetatakse õhufilter, 45 000 tagant küünlad, 1,8liitrisel hammasrihm 60 000 km ja teistel mootoritel 90 000 km tagant.
Hinnangud
Omanik:
Eerik, Mitsubishi Colt 1,3 1992
Coltiga olen sõitnud 2005. aastast. Ostuotsusel said määravaks kerekuju, pikad uksed, mugav juhiiste, kerge rool ja suhteliselt ergas mootor. Kohe vahetasin summuti, hiljem ka esimesed pidurikettad, mis olid imeõhukeseks ja kõveraks muutunud. Igaks juhuks lasin vahetada ka hammasrihma ja klapisääre tihendid. Ebanormaalselt kulub auto katus, mis kipub roostetama! Sõiduomadused meeldivad – väikeauto kohta on kiirust ja kiirendust piisavalt, auto on jäik ja hästi juhitav, bensiini võtab umbes 7–9 l / 100 km. Miinustest: sisemüra on suhteliselt suur ja plastmass nagiseb. Eelmisel aastal vahetasin ees puksid ja amortisaatorid – selle eest tänan Tallinna tänavaid. Süütejagaja lõpetas ka ükskord poole sõidu pealt töö.
Auto ealistest iseärasustest hoolimata olen sellega rahul, ta on töökindel, kergesti juhitav ja jooksvad kulud ei ole seni liiga suured olnud. Kõrge müra on isegi distsiplineeriv – ei lase kiirust liiga suureks minna.
Spetsialist:
Tarvo Koka, AGR Autokeskus OÜ
Colti/Lanceri nagu iga pruugitud auto puhul ei mängi rolli auto mark, vaid eelnev peremees. Kokkuvõtlikult võib siiski öelda, et tegu on igati hästi õnnestunud Mitsubishi põlvkonnaga. Võrreldes eelmise Colti/Lanceriga on kere roostekindlus märgatavalt kasvanud. Esile tasub tõsta 1,6liitrise mootori töökindlust, ökonoomsust ja sitkust.
Tähelepanu soovitan pöörata tagumistele piduritorudele (rooste) ning kindlasti piduriketaste ja pidurisadulate seisukorrale. Proovisõidul tasub kuulata käigukasti. Suurema läbisõiduga ja eriti nelikveolistel mudelitel on esinenud käigukasti laagrite kulumist ja nelikveo puhul ka tagaratta laagrite liigset kulumist.
Mootorite juures tasub uurida võimalikke õlilekkeid. Neid on esinenud plokikaane tihendi siduripoolsest osast, samuti hammasrihmapoolsetest kaelustihenditest. Hammasrihma vahetus maksab 1,6liitrise mootori puhul 2760 krooni (sisaldab ka pingutirulli ja kaelustihendeid).
Probleeme on ka süütejagajatega, mida tehas tarnib varuosana kui tervikut, aga õnneks on olemas jagaja sisse ka odavamaid tarvikdetaile. Harva esineb üksikute juhtmete oksüdeerumist. Vedrustus töötab meie oludes hästi. Enam kuluvad stabilisaatori puksid, komplekti hinnaks on 782 krooni.
Ülevaataja:
Helar Heinpõld Allauto AT OÜ
Üsna kulunud auto, vigu jätkub: nii ees kui taga oleks tarvis vahetada mõned puksid, katki on roolilati kaitsekummid (lekib), pragunevad esimesed pidurivoolikud. Kerel on roostet ja iluvigu, praguline on juhipoolne peegel ja tagumised tuleklaasid, käsipidur ei tööta korralikult. Vahetada tuleks pidurivedelik, lisada mootoriõli, paigast ära on heitgaasid. Pisivigu on veelgi.
Kokkuvõte
Plussid:Töökindel, kindel juhitavus, väga hea 1,6liitrine mootor
Miinused:Kõrge sisemüra, keskpärane sõidumugavus, levinud käigukasti vead
Kokkuvõte:-
Hinne: 7