Nüüd siis juhtus sedamoodi.
Küllap on mõtetes aega ja raha ülearu või midagi sellist aga ära ta toodud sai ja vast paari aasta pärast hakkab sõitma ka.
Hetkeseisuga on selliseid autosid Eestis arvel 5 tk aga see arv sisaldab ka ajutiselt arvelt maas olevaid autosid. Julgen suht kindlalt väita, et minu omast saab ainuke sõitev siinmail. Lihtsalt aega läheb natuke.
Autost endast siis:Sapporo aastast 1988, Eestis alates 2000 aasta algusest ja viimased kümmekond aastat seisnud.
Läbisõit hetkel natuke üle 200KKm'i.
Väljast valge, seest tumesinine samet või plüüž vms asi.
Mootor 4G64 92kw versioonis ja käigukastiks automaatne.
Lisad: Elektriga aknad ja peeglid, konditsioneer, ECS- Electronically controlled suspension, antenn peaks elektriga käima ja ABS on ka olemas.
Seisukord: auto on seisnud ... auto on päris kaua seisnud. Kuid kere on üllatavalt heas seisus ja kannatab taastamist küll. Ühe küljekarbi tagumises otsas oli auk, mujalt justkui oli kõva, esmapilgul oli põhi ka täitsa hea. Arvestama peame siinkohal ikkagi auto 29 aastast vanust ka juba. Paari ukse alumine valts mõnest kohast roostetas, juhiuksel oli mingi pahtliporno ka liistu juures. Ringiratast on igasugu iluvigasid täis aga kõik on parandatav. Üks esituli on sodi, üks gabariit ka (120euri
), esistange alt äärest katki jne. Salongis on mõned katkised uksepolstrid aga õnneks istmed paistsid terved ja vaip ka korralik.
Tulevik:Palju aega mul pole ei ole ja auto seisab põhilisest elukohast eemal, seega kogu aeg seal nokitsemas käia ei saa. Samas pole nüüd üüratult kiiret ka sellega. Plaanis on auto originaali taastada, renoveerida kogu veermik koos ECS süsteemiga, ajada kere libedaks ja kõik üle värvida. Peale seda saab sellest päris kindlasti pühapäevaauto.