Rattalaager või diferentsiaal

[diskett]

Colt 1.3 1996 lõpp

Esimesed rattalaagrid said ära vahetatud, sest undamine hakkas juba tüütuks muutuma. Nüüd olen kuskil 400km sõitnud ja jälle on undamine tagasi. Testisin, et kummalt poolt heli tuleb, tõstsin tungrauaga ühe poole ratta üles, käik sisse, gaasi. Teise poolega samamoodi, undamine on ainult ühel pool. Laager tundus et sai korralikult äravahetatud ja simmerlingid korralikult sisse.
1) Et küsimus siis, kas minu testimisviis on õige, või peab rattal raskus peal olema.
2) On võimalik et rattalaager nii vähe kestab, miks? Optimal laager, automaailmast 40 eur.
3) Kuidas aru saada kas undamine tuleb diferentsiaalist, rattalaagrist või kuskilt mujalt. Diffri ja rattalaagri heli eristamine kohta on vaidlusi igas foorumis aga kindlat vastust pole ma kuskil veel näinud.
4) Tagaratta laagri korrasolekut on ka kuidagi võimalik testida? Kui auto kuhugi veermiku kontrolli viia, on sealt korralikku vastust oodata või vaatavad silmaga lihtsalt auto üle?

[jaan mmc]

Antud juhul kontrolli nii. Tõsta auto nina üles nii, et rattad maast lahti. Pane üks käsi vastu vedru ja aja teisega rattaid kordamööda ringi. Reeglina piisab käega saavutatavast pöörlemiskiirusest, et defektse laagriga ratta vedru, annaks käe all tuntava vibratsiooni. Kui pidurid on nö. peal ja sahisevad tuleb klotsid enne laagritesti kettast eemale suruda. Tagarataste puhul toimeta samuti, kuid käsi pane vibratsiooni testimiseks vastu õõtshooba mis ei anna küll vibratsiooni edasi samaväärselt vedruga aga siiski. Nr. 1 vastus on, et rattalaagrid ei pea testimiseks koormuse all olema.
Optimali eluiga on lühike ja jääb u. 10000 km piiresse. Kvaliteetsed laagrid on nt. NTN, Koyo, SKF, Ruville (mis pakendab kvaliteetseid laagreid).
Difri kontroll nii lihtne pole aga nt. hammasrataset tekitatav heli erinevalt rattalaagrite omast, muutub veojõust tingitult. St rattalaagri heli ei kao kui käik välja lülitada, difri heli kui just ei kao, siis vähemalt muutub vabakäigul, oluliselt.
Seesuguste urinaid võivad tekitada ka rehvid ja sedalaadi vigade diagnostiks, tehakse võimalusel alati ka proovisõit. Sõidetakse pindamata asfaldil (selleks sobivad kaasaegsed euro tõrva, libedad teed ) ja pehmed st. lumised, liiva või muld teed. Viimasted summutavad rehvidest tekkida võiva heli. Kõigepealt sõidetakse reeglina kiirustel 0-100 km/h, aegamööda kiirust tõstes sirget lõiku, seejärel sõidetakse samamoodi kiirust vaikselt 0-100 tõstes kergelt "ussi" (kes seejuures liiklust või ennast ohustab on ----). Testil jälgitakse kiirust millel müra tekib (rattalaagri urin tekib reeglina vahemikus 45-75 km/h ja enamasti vaigistub muudel kiirustel. Eriti pekkis laagri puhul algab 0-st ja valjeneb mida kiiremini liikuda). Näiteks rataste tasakaalust väljas olek, mis väljendub vaid vibratsioonina, suureneb kiiruse kasvuga. Ussi sõites kuulatakse kas müra muutub, nt. kui müra tekib vaid vasak pöördel, asub selle allikas suure tõenäosusega poolel kuhu kandub sõiduki raskus, ehk paremal. Rehvide või ka ülekande tekitatav müra ussi sõitmisel reeglina ei muutu.

[diskett]

Millest võib tingitud olla, et auto veereb vabakäigul sadu meetreid vähem kui mõni teine (Volvo S40)
Kaalu vahe on neil 400kg, kas tõesti mõjutab nii palju või on probleem kuskil mujal ? Auto võtab veidi palju kütust ka, äkki sellepärast et veeretakistus on liiga suur või peavadki kergemad autod nii vähe veerema ?

[Zafari]

Vähem kaalu - vähem inertsi veeremiseks. Ühtlasi pidurite korrasolek mõjutab ka.
Rehvidest tekkiv erinevus on eelduslikult marginaalne