Galant 89 pidur

[siimi]

Tere

Juhtus siis paar kuud tagasi selline asi et lõhkes üks pidurivoolikutest. Pedaal vajus täiesti põrandasse ning seoses sellega tekkis küsimus, et kas sellisel juhul peabki asi nii toimima, et kõik pidurid kaovad ära ning pedaal vajub kergelt vajutades lihtsalt põrandale või on kuskil mingi viga?

[erku]

Oleneb konkreetsest masinast. Tavaliselt on peapump kahe osaline ja miski pidurdus peaks ikkagi jääma.
Muidu käivad pidurisüsteemis ka plokeer-klapid, mis ette nähtud just selleks tarbeks. Tavaliselt alumiiniumsulamist klots, kaks toru sisse ja kaks välja, külgedel korgid (või kork). Klapp on tavaliselt esimised+tagumised, harva on ka parem+vasak.

[cartman]

Tere

Juhtus siis paar kuud tagasi selline asi et lõhkes üks pidurivoolikutest. Pedaal vajus täiesti põrandasse ning seoses sellega tekkis küsimus, et kas sellisel juhul peabki asi nii toimima, et kõik pidurid kaovad ära ning pedaal vajub kergelt vajutades lihtsalt põrandale või on kuskil mingi viga?

Nii on õige jh

[Sander147]

Oleneb konkreetsest masinast. Tavaliselt on peapump kahe osaline ja miski pidurdus peaks ikkagi jääma.
Muidu käivad pidurisüsteemis ka plokeer-klapid, mis ette nähtud just selleks tarbeks. Tavaliselt alumiiniumsulamist klots, kaks toru sisse ja kaks välja, külgedel korgid (või kork). Klapp on tavaliselt esimised+tagumised, harva on ka parem+vasak.

Pm mitsu piduritest konkreetselt siin antud juhul juttu ei ole!

[erku]

Pm mitsu piduritest konkreetselt siin antud juhul juttu ei ole!

Pole mitsul kahekambrilist peasilindrit või mida?

[Sander147]

Oleneb konkreetsest masinast. Tavaliselt on peapump kahe osaline ja miski pidurdus peaks ikkagi jääma.
Muidu käivad pidurisüsteemis ka plokeer-klapid, mis ette nähtud just selleks tarbeks. Tavaliselt alumiiniumsulamist klots, kaks toru sisse ja kaks välja, külgedel korgid (või kork). Klapp on tavaliselt esimised+tagumised, harva on ka parem+vasak.

Kui küsib konkreetse auto kohta, siis räägime konkreetsest autost.
Räägin siis ise, kuidas on. Ehk saate mõtteainet.

Pidurisüsteem on ehitatud järgnevalt: kui ei ole ABS.
Pedaali vajutades võtab kõige pealt juhipoolne esimene ja tagumine.
Siis kõrvalistujapoolne esimene ja tagumine.
Küljetsi siis.

Kas purunes juhipoolne tagumine?

[siimi]

Purunes vasak tagumine voolik.

Teemasiseselt pole tõesti konkreetset autot maininud, kuid pealkirjast on aru saada et tegemist on 1989 aasta Mitsubishi galandiga.

Peapidurisilinder on kahe osaline. ABS-i ega muid vidinaid pole

Teema algatus tegelikult sellest, et juba mitmeid aastaid on ka olnud probleeme ülevaatusel tagumiste ketaspiduritega, mis ei pidurda just kõige paremini. Olen kuulnud, et jaapanlastel pidavatki see probleem olema. Nyyd siis otsin põhjust, miks see võiks nii olla, et nad ei pidurda. Enne ülevaatust sai läbi käidud kõik sadulad ning kontrollitud, et nad liiguvad ega pole kinni jäänud. Seega selle viga ei peitu. Küsimus nüüd selles, et kas peaks otsima viga peapidurisilindrist või klapist, mis reguleerib tagumiste pidurite survet või hoopiski sadulatest endist?

[Sander147]

Vasak tagumine ehk siis juhipoolne.

Tagapidurite jaoturis ongi viga. Klapid jäävad natuke kinni, ning vastav jõud ei jõua taha. Selle tõttu liiguvad tagumised suportid ka väga vähe, ning jäävad kinni.
Seaduse silmis on keelatud seda pidurijaoturit vahelt ära võtta, kuid reaalselt muutub auto pidurdusvõime märgatavalt paremaks. Samuti kaob mure ülevaatusel.
Kui eemaldadki jaoturi, siis kindlasti remontida ka tagumised suportid samal ajal. Et kõik liiguks ja oleks hea.

Väide, et auto muutub pidurdades sõnakuulmatuks, kuna nüüd tahavad kõik 4 ratast tugevamal pidurdusel blokeeruda ning võib külje ette võtta, siis nendin, et see ei ole õige.
Olen paadunult proovinud ilma regulaatorita autot pidurdades juhitamatuks saada. Ei ole õnnestunud.
Iga ABS-ita auto muutub tegelikult juhitamaks, blokeerunud ratta korral.