Galant 93-96 head ja vead

et, lihtsustada AUTO(mitsubishi) ostmist. Siia küsimused "mida arvate "sellest" autost, kumba valida?" jne. Kohustuslik on link mis viitab auto müügikuulutusele.

Moderaatorid: Zafari, sasszz

Kasutaja avatar
Zafari
Site Admin
Postitusi: 4591
Liitunud: E Dets 19, 2005 11:11 am
Asukoht: Pärnu

Galant 93-96 head ja vead

PostitusPostitas Zafari » K Mär 10, 2010 10:05 pm

Kasutan siinkohal copy-paste meetodil teksti Autolehe kasutatud auto testist. Lisan omalt poolt kommentaare ja endale teada olevat infot jne.
Ise kasutanud antud seeria Galanti hetkel 4 aastat ja 80K km.

Kere ja sisustus
1990ndate keskpaiga Galanti pakuti kahe kerevariandina – sedaani ning neljaukselise luukpärana (osadel turgudel kutsuti mingil põhjusel kupeeks). Mõlemad mudelid on üsna kogukad, kuid oma aja kohta stiilse kujundusega. Kui väljast näeb Galant siiamaani hea välja, siis sisemuses tundub, et disaineritel plahvatas töö käigus halli värvi purk – igal pool on ühevärviline plast, mis pealekauba ei tundu just eriti kvaliteetne. Seevastu ei saa ruumipuuduse üle Mitsubishi puhul kurta. Nii ees- kui ka tagaistujatele peaks seda jätkuma ning pakiruumgi on vähemalt klassi keskmine. Pea kõik Galantid on varustatud elektriakende ja ABS-piduritega. Kere on Galantil galvaniseeritud, kuid aastad (ja nähtavasti ka avariid) teevad oma töö, mistõttu enamik sõidukeid on korrosioonikahjustustega. Kõige roostealtimad on rattakoopa ääred. Galanti suurimaid probleeme on tänapäeva mõistes suur müratase, mis osutub maanteekiirustel kindlasti häirivaks.


Lisavarustust on autodele üldiselt jagatud vastavalt mootorile. Täiesti "elektri vabasid" Galante leiab 1.8 liitriste mudelite hulgast.
Sisu värvid on euroopa mudelite puhul hallid, vähesed meie turul levivad usa mudelid evivad kohati ka teisi toone.
Roostekindlusest niipalju, et asjad mida lisaks jälgida on küljekarpide tagumised otsad ja lähiümbrus põhja all. Enda kogemuste ja silmaringi põhjal roostetavad tagumised tiiva ääred vähem kui järgmisel keremudelil. Üle vaadata tasuks ka piduritorud tagasilla läheduses.
Keredetailid on üldjuhul ka b-osana kallid. esitiib u. 2500 kr kapott 4500 kr, stange 3000 krooni. esituled ilma juhtmootorita u 750 kr tk.

Mootor ja ülekanne

Enamik autosid on varustatud reasneljaste 16klapiliste (kuid ühe nukkvõlliga) 1,8liitrise (125 hj) või kaheliitrise (135 hj) jõuallikaga. Need on üldiselt vastupidavad ning tänu tasakaalustusvõllidele töötavad vibratsioonitult. Haruldasem on kaheliitrise töömahuga V-6, mis oma 150 hobujõu ning kuuesilindrilise sujuvusega tagab üsna huvitava sõiduelamuse. Selle puhul tuleb aga arvestada suuremate hoolduskuludega ning remont ei ole ruumipuuduse ja keerulisuse tõttu enam lihtne. Eestis haruldased USA mudelid olid enamikus varustatud 2,4liitrise R-4 jõuallikaga (147 hj). Eestis väga haruldane on 2,5liitrine V-6 (160–170 hj). Jaapanis oli mudelivalikus ka 2liitrine topeltturboga V-6 VR-4 mudel (241 hj). Viimased kaks versiooni olid varustatud neljarattaveo ja nelikroolimisega. Diislifännidele pakuti vaid üht turbodiislit tagasihoidliku 90 hobujõuga. Enamikke väiksemaid mootoreid kummitab hüdrotõukurite tiksumine, millele ei suudetud juba uute autode puhul lõplikku lahendust leida. Suuremate läbisõitude juures võivad lekkima hakata plokikaanetihendid (käigukasti poolsest otsast). Hammasrihma vahetusvälp on 90 000 km ning kindlasti tuleb seejuures vahetada ka tasakaalustusvõllide rihm – enamikes remontkomplektides on mõlemad olemas. Igale meistrimehel ei tasu rihmavahetust teha lasta, sest märkidega eksides hakkab mootor vibreerima. Esimesi Galante kummitas ka eelkäija puhul kuulsaks saanud mootori aju rikki minemise probleem, lisaks on levinud jagaja rikked. Diiselmootorite puhul on nõrgimaks kohaks väntmehhanism – remontmõõtu liugelaagreid saada ei ole ning väntvõlli lihvimine ei kuulu selle pindkarastuse tõttu just tööde hulka, mida tasuks ette võtta. Samuti on mõni probleem toitesüsteemis, kuid need on eelkõige kütuse kvaliteedist või suurtest läbisõitudest tulenevad mured. Käiguosa on samuti üsna vastupidav. Kontrollida tuleks manuaalkasti sünkronisaatorite ja laagrite kulumist (käigud lähevad raksuga sisse või kast ulub). Automaatkast on erinevalt järeltulijale tänu väiksematele jõuallikatele üsna probleemitu.


Lisaksin siia ka ühe suhteliselt tavalise vea - tühikäigumootori ära lõppemise.
Usa 2,4 liitrise mootori kohta võiks öelda ainult kiidusõnu. Peab väga hästi vastu ka raske jalaga juhi käes. Mootori varuosad osaliselt kasutatavad 2.0 omad.

Veermik

Ees kolme (kaks all ja üks üleval) õõtshoova ja taga Multilink-vedrustusega oli Mitsubishi keskklassi sedaan pigem sportlikumale kliendile mõeldud. Teelpüsivus on Galantil tõesti tippklassist, kuigi mündi teiseks pooleks võib lugeda jäika seadistust. Nelikveolistel mudelitel parandas juhitavust veelgi nelikroolimissüsteem, mille osaks oli tagasilla varraste vahele paigutatud hüdrauliliselt käitatav roolisüsteem. Veermikudetailide vastupidavuse ja hinnaga on lood kehvemad. Nimelt tänu keerulisele sillaehitusele nii ees kui ka taga, on kuluvaid detaile rohkelt. Kõige enam teevad muret stabilisaatorivarda puksid, kuigi nende vahetus on lihtne ja odav. Sagedamini on probleeme ka rattalaagritega (eelkõige esimestega), neisse pääseb tihendi vahelt vesi sisse ja laagri surm on kiire. Roolisüsteemi nõrgim koht on sisemised rooliotsad. Harvemini kuluvad esisilla õõtshoobade kuulliigendid. Ülemise hoova oma on võimalik eraldi vahetada, alumiste kulumise puhul tuleb vahetada terve hoob. Tagasilla puhul probleeme esile tõsta pole – parim indikaator silla seisukorra kohta on vaadata rehvide ühtlast kulumist ja veenduda, et midagi ei kolksuks. Nii vana auto puhul peab sillastendi minnes aega, raha ja närve varuma, sest enamik reguleerimispolte on tõenäoliselt kinni ning siin aitab vaid lõiketöötlus ja poltide uutega asendamine. Arvestades Eesti olusid, tuleb pidureid aastas korra puhastada, vastasel juhul kipuvad need kinni jääma, seda on tunda rooli värinatest pidurdamisel. Pidurdamisel värisev rool võib samas viidata ka ketaste kõverusele.


Olles enda autoga sõitnud 80K km ja vahetanud vaid ühe rattalaagri siis ei oska kommenteerida eelpool toodud väidet.
Üldjuhul ei tule mitsubishidel polte välja puurida ega pooleks lõigata. Olles piisavalt väga läbi roostetanud mitsusid lammutanud siis julgen väita, et asjad tulevad lahti.
Jälgida tuleks veel roolilati õlipidavust. kipuvad jooksma teo võlli ülemise tihendi vahelt aga seda tihendit ei ole võimalik Eestis kuskilt saada. Variant on vaid originaal varuosana aga siis maksab terve komplekt tihendeid u. 2800 kr.
Esisilla detailide hindadest (b-varuosad):
esimene alumine sirge õõtshoob - umbes 1000kr (originaali hind ca 3500 kr)
esimene alumine kõver õõtshoob - umbes 1800kr (originaali hind ca 3500 kr)
esimene ülemine õõtshoob - umbes 800 kr. sarniir b-osal eraldi vahetatav ja maksab u. 350 kr
Rooliots välimine 150 kr
Rooliots sisemine 400kr
stabilisaatori kont - u. 250 kr
Rattalaager 600-1800 kr.
Focus CC & GLK280 & Sapporo III & Mitsubishi Kirigamine Zen
In memoriam:
Galant 5G 2.4 / Galant 7G 2.4 / Galant 6G 2.0 / Galant 7G V6 / Colt 2000 / Colt CZT

Mine

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist