Kuna mingile hetkel avastasin, et Pajeroga originaalis kaasas olev tungraud ei suuda enam ratast maast lahti tõsta, siis hakkasin vaikselt otsima erinevaid alternatiive. Pärast 32'' rehvi paigaldamist muutus asi veel hullemaks. Mõningase kaalumise järela langes otsus küljeraudade ja hi-lift'i kasuks. Hi-liftil on ju lisaks rattavahetuse hõlbustamisele veel toredaid lisafunktsioone. Näiteks rahuliku närvikava olemasolul on sellega võimalik auto kuskilt mülkast väja "vintsida" või siis rööpast välja tõsta, et miskit rataste alla lükata.
Hi-lift
Plaan:
Esimene nõue oli, et rauad peavad olema piisavalt tugevad, et nendest kannataks vähemalt ühe küljega korraga üles tõsta (olen laisk, ei viitsi iga ratta pärast autot tõsta). Teine oluline tingimus oli, et rauad ei tohiks olla kuskile külge keevitatud, ehk siis nende eemaldamine/ümbertõstmine teisele autole jne peaks olema võimalikult lihtne. Kerge uurimise järel netis jõidsin järgmisele tulemusele:
raudade välimine osa tuleb ümartorust, see kinnitub nelikanttoru külge nelja vahetükiga, mis asub kindluse mõttes kere küljekarbi all (et tõstmisel raua või raami läbipaindumise oleks ka kerel toetuspind), nelikanttoru kinnitub raami külge kolme kinnitusega. Raami külge kinnituvad rauad plaatidega (kahel poole raami karpi plaat, ühendatud/kinnitatud keermelatiga).
Materjal:
* ümartoru 48x4 (vist) u. 4m
* 90 kraadised torupõlved ümartoru mõõdus 4 tk
* nelikanttoru 50x4mm u. 5m
* 6mm lehtmetalli
* 12mm keermelatti u. 3m
Tegemine:
Kõigepealt valmisid lehtmetallist kinnitusplaadid ning keermelatist kinnituspoldid, mis kohe ka raami külge läksid (kohtadesse, kuhu tundus kõige mõistlikum raudasid kinnitada.) Ühe kinnituskoha kohta 4 polti (2 raami pealt ja 2 alt).
Siis sai nelikanttoru lõigatud õigesse pikkusesse (1620mm), see küljekarbi alla sobitatud nii nagu tea seal kunagi olema peaks ning mõõdetud nelikanttoru ja raami vaheliste tükkide pikkused ja nurgad, kohe said ka need valmis tehtud.
Seejärel jõudis järg ümartorust osa kätte. Kõigepealt toru sirge osa õigesse pikkusesse (1500mm oli vist) ning torupõlvede otstesse ja vahetükkide külge keevitamine.
Kui ümartoru osa kokku keevitatud ja käsi juba soe, siis järgnes nelikanttoru ja raami vaheliste vahetükkide punktimine auto all (no, et kõik saaks ikka kindlalt õigesse kohta ja õge nurga all - joonist me ju teha ei viitsi). Pärast punktimist rauad koos kinnitustega alt ära ning korralikum keevituse ring peale igale poole.
Järgmise etapina sai ümartoru osa eelnevalt kokku keevitatud osa külge keevitatud - asi hakkas juba ilmet võtma
Jäi veel nelikanttorude otste ja kinnitusplaatide tugevduste keevitamine. Kui see ka tehtud, siis kiire töö meisli ja haamriga (keevituspritsmed maha) ning natuke töötlemist lihvkettaga mõnele kohale.
Vahepeal sai fotoka aku tühjaks, seega pildimaterjaliga kiita eriti ei ole.
Aga pärast keevitust ja lihvimist lohistasime rauad ja kinnitusplaadid liivapritsi ning pärast pritsi värvimisse.
Tulemus:
Rauad jäid täitsa normaalsed esimese korra kohta. Preaguseni veel mõtleme, kas panna sinna ka rihvelplekk (alumiinium) või mitte. Esialgu on niisama.
Sellised nad allapanduna on:
Kohe oli ju vaja ka testida, kas ikka täidab oma eesmärki:
Kokkuvõtteks võib ölda, et said piisavalt tugevad, võibolla liigagi tugevad. Kui peaks järgmised tegema, siis kasutaks väiksemat materjali - võibolla.